Koristus toetab õhukvaliteeti, kui see eemaldab kogunenud tolmu järjepidevalt
Äriruumide õhukvaliteeti saab koristuse kaudu toetada, eemaldades järjepidevalt tolmu põrandatelt, tööpindadelt ning vähem märgatavatest kogunemiskohtadest. Põhjaliku koristuse hulka kuuluvad nii tolmuimemine kui ka nende pindade puhastamine, kuhu mustus ja tolm kergesti kogunevad.
Koristus on siiski ainult üks osa tervikust. Siseõhu kvaliteeti mõjutavad ka ventilatsioon, temperatuur ja suhteline õhuniiskus. Seetõttu ei asenda puhtad pinnad toimivat õhuvahetust ega sobivat sisekliimat.
Äripinna haldaja jaoks tähendab see lihtsat põhimõtet: koristuse sisu ja sagedus tuleb siduda ruumi tegeliku kasutusega. Ühesugune lahendus ei pruugi sobida vaiksele kabinetile, tiheda külastatavusega kauplusele ja tolmu tekitava tegevusega tööstuspinnale. Alustada tasub kogunemiskohtade kaardistamisest ning seejärel määrata igale alale vajalik tähelepanu.
1. Kaardista tolmu ja mustuse peamised kogunemiskohad
Koristusgraafiku koostamise eel tuleb ruumid eraldi läbi vaadata ja märkida kohad, kuhu tolm või väljast toodud mustus kõige kiiremini koguneb. Nii põhineb tööde loetelu tegelikul vajadusel, mitte ainult ruumi suurusel.
- Vaata üle põrandad, tööpinnad, avatud riiulid, kappide ja pildiraamide pealsed.
- Kontrolli mööblitaguseid, nurki ning muid pindu, mis ei jää tavapärasel ringkäigul kohe silma.
- Märgi kontrollnimekirja õhuavade ja laeventilaatorite ümbrus. Ka neid nimetatakse kohtadena, kuhu mustus ja tolm võivad koguneda.
- Tõsta eraldi esile suure koormusega sissepääsud ja liikumisteed, kus jalanõudega sisse kantud mustus kiiresti nähtavaks muutub.
Koosta iga ruumi jaoks oma kontrollnimekiri. Vastuvõtuala, tööruum, koosolekuruum, ladu ja puhkeruum erinevad nii kasutajate arvu, tegevuse kui ka pindade poolest. Ruumipõhine vaade aitab määrata, mida tuleb teha regulaarselt ja millised raskemini ligipääsetavad kohad vajavad perioodilist kontrolli.
2. Sea koristussagedus ruumi kasutuse ja mustuse tekke järgi
Sobiva koristussageduse määramisel jälgi, kui intensiivselt ala kasutatakse ja kui kiiresti sinna mustus koguneb. Arvesta inimeste ja külastajate liikumist, sissepääsude koormust, ruumis toimuvat tegevust ning pindade määrdumise kiirust.
Ruumi tüüp annab praktilise lähtekoha:
- Kontoris jälgi ühiskasutatavaid alasid, tööpindu, koosolekuruume ja peamisi liikumisteid.
- Kaupluses pööra tähelepanu sissepääsule ja klienditeedele.
- Tööstuspinnal kaardista tegevuse käigus tekkiva tolmu ja mustuse kogunemiskohad.
Vaata esialgne graafik regulaarselt üle. Kui tolm või mustus muutub nähtavaks juba enne järgmist koristuskorda, suurenda selle ala koristussagedust. Kui mõni pind jääb korduvalt puhastamata, täpsusta töö sisu ja lisa pind ruumi kontrollnimekirja.
3. Eemalda tolm terviklikult, mitte ainult nähtavatelt pindadelt
Tõhus tolmu eemaldamine ühendab põrandate tolmuimemise, pindade puhastamise ning kõrgemate ja varjatud kogunemiskohtade perioodilise käsitlemise. Ainult silma hakkavate alade korrastamine jätab osa tolmust ruumi alles.
Praktiline tööjaotus võiks hõlmata järgmisi osi:
- tolmuimemine põrandatel ja ligipääsetavates servades;
- tööpindade, riiulite ning muu mööbli puhastamine;
- kappide, raamide ja teiste kõrgemate pindade regulaarne ülevaatus;
- mööblitaguste, nurkade ja muude raskemini ligipääsetavate alade perioodiline puhastamine;
- õhuavade ja laeventilaatorite ümbruse lisamine kontrollringi.
Põhjaliku koristuse osana soovitatakse käsitleda nii tolmuimemist kui ka mustuse kogunemiskohti, sealhulgas õhuavasid, laeventilaatoreid ja pildiraamide pealseid.
Hoia koristuse ja ventilatsiooni ülesanded eraldi jälgitavad. Pindade puhastamine eemaldab kogunenud tolmu, kuid puudulikku õhuvahetust see ei lahenda. H ästitoimival ventilatsioonil on õhukvaliteedis oluline roll. Seega peaks kontrollplaan näitama eraldi, millal puhastati pinnad ja millal kontrolliti ventilatsiooniga seotud ülesandeid.
4. Kontrolli tulemust ja kohanda graafikut
Koristussagedus on piisav siis, kui kontroll vahetult enne järgmist koristuskorda ei näita korduvat enneaegset tolmu või mustuse kogunemist. Üldise mulje asemel pane kirja konkreetsed alad ja pinnad, mis vajavad muudatust.
Kontrolli enne järgmist koristuskorda:
- kas sissepääsu või tiheda liikumisega põrandale on kogunenud nähtav mustus;
- kas tööpindadel, riiulitel või kõrgetel pindadel on taas tolmu;
- kas õhuavade ümbrus või raskemini ligipääsetavad kohad jäävad korduvalt tähelepanuta;
- kas mõne ruumi tegelik kasutuskoormus on võrreldes graafiku koostamise ajaga muutunud.
Kui sama ala määrdub järjepidevalt graafikust kiiremini, suurenda just selle ala puhastamise sagedust või kirjelda töö sisu täpsemalt. Kogu hoone graafikut ei ole vaja ühe probleemkoha tõttu automaatselt ühesuguseks muuta.
Kui ruum on pindadelt puhas, kuid õhk tundub endiselt umbne, tuleb ventilatsiooni ja sisekliimat eraldi kontrollida. Siseõhu kvaliteeti mõjutavad peale koristuse ka õhuvahetus, temperatuur ja suhteline õhuniiskus.
Regulaarkoristuse lähteülesanne UP Partneritele
Sisukas koristuspäring kirjeldab ruumide tegelikku kasutust, probleemkohti ja oodatavat regulaarsust. Enne päringu saatmist pane kokku järgmine info:
- äripinna tüüp ja ruumide jaotus;
- kasutajate ning külastajate koormus;
- sissepääsud, liikumisteed ja muud kiiresti määrduvad alad;
- soovitud regulaarkoristuse rütm;
- kõrgemad, varjatud või muud perioodilist tähelepanu vajavad pinnad;
- tegevusest tulenevad tolmu ja mustuse kogunemiskohad.
Oleme äriklientidele suunatud puhastusteenuse pakkuja ning meie strateegiline fookus on äripindade hoolduskoristus. Pakume äriruumide koristust ja regulaarkoristust, lähteülesanne aitab siduda teenuse sisu konkreetse pinna vajadustega.
Meie ärimudelis saavad katseaja läbinud töötajad ettevõtte osanikuks ja osalevad kasumi jaotuses. Päringus kirjelda ruume, nende kasutuskoormust ja soovitud teenust võimalikult konkreetselt. Nii saab koristusvajadust vaadata ruumide ja alade kaupa, mitte üksnes pinna kogusuuruse järgi.
